Kuidas saada heaks, edukaks ja mis peaasi, teadlikuks korilaseks? Kuidas olla see, kellele iga seenemikk ja punapõskne maasikmari metsarajal tere ütleb? Kuidas teha vahet väärt metsaannil ja kõhuhäda kaasa tooval pahalasel? Kas ka rohutee võib teinekord ohtlik olla? Mida üldse metsast saab? Puitu, seeni-marju, vahel kohtab musta pässikut... Aga veel? Kas seal võib leiduda ka baarilett ja lõikelaud? Kuidas panna ise kokku vitamiinipomm? Kas tavaline niidupealne võib olla vürtside ja ürtide kasvulava?

Hea on seda kõike teada, et ka sinu otsused oleksid täis tarkust ja enesekindlust.

Et midagi värsket võileivale, salatisse või supi sisse panna, ei pea tingimata hoolikalt aiapidamisega tegelema. Piisab ka väikesest jalutuskäigust heinamaale, metsaserva või raiesmikule.

Tõsi, Eestimaa loodus ei ole just teab mis rikkalik maitsetaimede ehk looduslike vürtside taimelava, aga üht-teist siit siiski ka leiab. Abiks on loomingulisus, aga kahtlemata ka teadmised.

Tihti püütakse kõigele loodusest korjatavale omistada ka üüratuid raviomadusi, aga sellest ei peaks alati lähtuma. On ju tänapäeval teatud mõttes ravi seegi, kui toit, mida sööme, ei sisalda midagi kahjulikku. Nõnda et puhtast loodusest korjatud lehed, võrsed, seemned ei pea tingimata meid tervendama või millestki terveks ravima, suur väärtus on juba seegi, et nad on lihtsalt tervislikud.

Korilus on taas au sees, nagu ka agarad korilased, kel vastu talve riiulid keldrites purgiridade all lookas.