Fotograaf jagas mustlaslastele üle Eesti välja pisikesed pildimasinad ning kahe aasta jooksul jäädvustasid nad kõike seda, millest nende elu koosneb ja mis on neile tähtis.

Fotoprojektis osalesid kogukonna noorema põlvkonna esindajad Valgast, Tartust, Varstust, Maardust, Kohilast, Tapalt, Kallastelt ja Paldiskist. Näitusega samanimeline raamat “Meie, mustlased” avab ukse paralleelmaailma kunstniku kui kõrvaltvaataja perspektiivist ja sisekaemusena roma laste silmade kaudu, lõhkudes stereotüüpe ja ärgitades barjääride murdmiseks omavahelist suhtlust.

Teosele sissejuhatava teksti kirjutanud kirjanik Kersti Kivirüüt loodab, et raamat julgustab nii eestlasi kui ka romasid vastastikku eelarvamuste seinu murdma. "Kõige tõhusamaks eelarvamuste tapjaks on lähedane tutvus. Selles raamatus ei ole meie ees poolmütoloogiline roma masuurikas, kes ei viitsi koolis käia, kelle isa topib koostöös libahuntidega sõnakuulmatuid lapsi kotti ning kelle vanaema neab sotsiaaltöötajatele ja koolipersonalile seitse põlve musta surma. Meie ees on hoopis Kai-Marii, kes armastab üle kõige loomi ja head nalja; vennad Rekardo ja Arnold, kes käivad poksitrennis ja unistavad läbilöögist filmimaailmas; iseteadlikud Faina ja Alondra, kes oskavad enese eest seista ja niisama eluraskuste ees alla ei anna."

Olulise aspektina mängib raamatu juures rolli ka kujundus, mis on loodud graafilise disaineri Marje Eelma (Tuumik) poolt mustlaskultuuri eklektilist kirevust ja eestlase jaoks harjumatut kaootilisust silmas pidades.