Meie, karjalased

Romaani tegevus toimub Soomes, Karjalas Esimese maailmasõja ja järgnevate aastate jooksul bolševismi tõusu ajal.
Sisukord:
• Järv tormi eel
• Lõhverdis Mikittä Miitrei
• Lindpriina omal maal
• Kas tulistada pihta või mööda?
• Koera jälil
• Süngetel sügispäevadel
• Eksilask ja õhuloss
• Kui tuuled mullika minema viivad
• Tõelisus ja ilus unenägu
• Rahutu aja jahu
• Ei sõda ega rahu
• Soutuneemel
• Soodes ja saarel
• Hinnas ei jõutud kokkuleppele
• Kuidas ja miks, te tõsised vaikijad
• Rahvas asub ülestõusule
• Jälgi kaotamas
• Kodusauna leilis
• Memm
• Karjala eest
• Kas võtad mind vastu, Karjalamaa?
• Kuu kuulipildujat valvama
• Metshaldjas
• Karjala ülesandel
• Võõral maal
• Rahuaja päikest ja äikest
• Lõpetuseks kolmest kodumännist
«Väljas paistis hele kuu. Äkki hakkas taliteelt kostma reejalaste krudinat. Lapsed jooksid akna alla. Kes sealt nüüd tuleb? Hobusel oli raske sügavas hanges sumbata, aga ta tuli muudkui lähemale. Äkki lippasid Pekka ja Natsi tulijale vastu.
«Memm!»
«Lapsed, ae, meil on nüüd oma hobune! Nõukogude võim andis.»
Oma hobune! See oli uskumatu, aga tõsi. Hobune oli väike, musta karva, aga pea paistis tal suur olevat. Väsinult kobas ta oma mokkadega laste käsi.
«Millega me teda söödame?»
«Kõik on olemas. Lapsed, meil hakkab nüüd kõike olema!»
Koorem oli suur. Seal oli hobusele alguseks ka heinu. Kotis oli kringleid, teed ja suhkrut.»