Ove on 59-aastane mees. Ta sõidab Saabiga. Inimesed peavad teda kurjaks, sest ta ei käi kogu aeg ringi, suu kõrvuni, tal on raudsed põhimõtted ja ta sekkub alati, kui näeb kusagil korralagedust. Paraku näebki ta oma hommikusel ringkäigul kodukvartalis alati korralagedust: valesti pargitud autosid ja jalgrattaid, valesti sorteeritud jäätmeid ja muud säärast.

Toriseva pedandi okkalise koore all peitub sügav kurbus ja elutüdimus. Ove valmistub eluga lõpparvet tegema, aga iroonilisel saatusel on teised plaanid. Ühel päeval kolib vastasmajja uus tüütu ja saamatu perekond, kes lõhub autoga tagurdades Ove postkasti. Nii saab alguse naljakas ja südamlik lugu, mis räägib muu hulgas kvaliteetsete tööriistade väärtusest, erakordselt visast kassist, ootamatust sõprusest, eluaegsest armastusest ja haagisega tagurdamise peenest kunstist.