See on raamat põlvkonnast, kes sündisid kuuekümnendatel aastatel. Nad alustasid oma elu ajal, mil Eestis valitses sotsialistlik kord ja riiklikult usuti peatselt saabuvasse helgesse sotsialismi. Kodudes aga varjasid vanaemad riidekappides oma „valedes armeedes“ sõdinud meeste pilte ja jutustasid lastelastele lugusid kadunud riigist – Eesti Vabariigist.

Humoorikad tagasivaated oma lasteaia- ja kooliaastatele vahelduvad autori filosoofilisemate mõtisklustega elu üle üldisemas tähenduses. Puudutatakse paljusid möödunud aja olulisemaid teemasid – elu kolhoosis, õpinguid kõrgkoolis, sõjaväeteenistust nõukogude armees, osalemist nii demonstratsioonidel kui sügisestel kartulivõtu hoogtöönädalatel, kirjeldatakse kokkupuudet nõukogudeaegse kohtusüsteemiga. Meenutustega jõutakse välja taasiseseisvusaja algusaastatesse ja laulvasse revolutsiooni.

„ Meie põlvkonnale on antud tõeliselt unikaalne võimalus: elada kahe täiesti erineva ühiskondliku korra – sotsialismi ja kapitalismi tingimustes. Meil on kõik võimalused meenutamiseks, võrdlemiseks ning järelduste tegemiseks. Oleme läbi käinud keerulise ja raske teekonna, tulnud moonutatud, allasurutud ühiskonnast ning võlujõul sattunud õitsvasse kapitalismi, kus raha nimel on kõik lubatud. Oleme saanud jälgida inimhinge vabanemist pealesurutud valede kookonist, tema ootamatut lõkkelelöömist oma riigi loomise ja vabaduse saamise rõõmudes ja sellele järgnevat kapseldumist rahamaailma ahne, jõulise pealetungi ees.“