Eesti ühe kuulsama süstemaatilise teoloogi kommentaar Matteuse evangeeliumile. Väljavõte autori sissejuhatusest, kus ta käsitleb oma eksegeesi meetodit: «Suurem osa uuemast eksegeetikast seab endale ülesandeks tekstist välja selgitada ajalooline tõde, st kindlaks teha kõik, mis neis edastatust vastab ajaloolise Jeesuse isiku, elu ja tegevuse puhtajaloolisele tõsiasjalikkusele. Seda eesmärki silmas pidades on vabameelsed suunad tolle arvatava tõe ahendanud miinimumini, arvates, et suurem osa pärimustikust on juba tekkimisel moondunud ja rõivastunud kui mitte legendaarsesse, siis vähemalt jutustajate endi kujutlusmaailmast pärinevasse rüüsse. ...

Profaniseerudes kaotab eksegeetika mõtte ja ülesande, muutudes raiderisuks, mis paratamatult hävib. /.../ Eksegeetika, mis samu teaduslikke meetodeid rakendades püüab ajaloolist tõde ahendamise asemel avardada, näeb oma eesmärki positiivsena. Pearõhk langeb mitte niivõrd arvatava ajaloolise tõe kindlakstegemisele, kuivõrd pärimuste mõtteavandamisele, toetudes üldiselt õigele teaduslikkusele pärimuste iseloomu ning otstarbe suhtes: kogu uustestamentlik pärimustik on kerygma Jeesuse kui Issanda ning Päästja kohta. Kindlaks teinud selle, mida pärimus on tahtnud edastada oma kaasajale, muudab eksegees selle elavaks ka olevikule, kerygma'ks tänapäevale, osutudes rakendatavaks kristliku koguduse kuulutuses ja õpetuses. Niisugune käsitlusviis on sõna otseses tähenduses teoloogiline. Kõik muu, nii filoloogiline, kirjanduskriitiline kui ajalooteaduslik uurimistöö jääb üksnes ettevalmistavaks astmeks. Ainult nõnda täidab eksegeetika kui teoloogiline aine oma ülesande, teenides uurimistööga kristlikku kirikut ja kogudust.» Elmar Salumaa, dr. theol., (1908-1996) oli kauaagne süstemaatilise teoloogia õppejõud, algselt Tartu Ülikoolis (1937-1942) ning alates 1943. aastast EELK Usuteaduse Instituudis. 1994. aastal nimetati Tartu Ülikooli audoktoriks. Arvukate publikatsioonide autor.