1750. aasta kevadel haaras Pariisi hirmu- ja vägivallakeeris. Liikusid kuuldused jäljetult kaduvatest lastest, keda röövivat politsei. Räägiti, et nad saadetakse Ameerikasse asumaa-dele, või et nende verega ravitakse haiget printsi. Kuulujutu tulemusena puhkes linnas mäss, mis kestis mitu nädalat. Kaks silmapaistvat prantsuse ajaloolast, Arlette Farge ja Jacques Revel, on kirjutanud selle minevikusündmuse sel-gitamiseks raamatu, milles avaneb põnev vaade 18. sajandi keskpaiga Pariisile, seal valitsenud ühiskondlike suhete võr-gule, inimeste käitumis- ja mõttemustritele. Farge ja Revel näitavad leidlikult, kuidas mässust kujuneb kollektiivne näi-telava, kus lärmav ja vägivallatsev rahvahulk vaidleb korra ja korralageduse tähenduse üle, tuletab võimudele meelde mängureegleid ning paneb aeg-ajalt maksma omaenese reeglid. Ent kuulujutt paljastab kaudselt ka palju tõsisema saladuse - rahvas ei armasta enam oma kuningat.