1905. a Bulgaarias sündinud Elias Canettit on iseloomustatud kui laiaulatuslike teadmistega mõtlejat ja halastamatult ranget kirjanikku. "Massid ja võim" on Canetti kahekümneaastase eraõpetlasetöö viljana valminud mahukas mõtteteos.

Mass ja võim on meie ajastu mõistmisel põhimõisted. Juba noort Canettit lummasid ja tegid murelikuks nende terminitega tähistatud fenomenid. Inimeste elu allub kummalistele seadustele. Juba lastena kuuletume me oma kasvatajate käskudele. Varakult nõutakse meilt „rõõmuga” oma kohuse täitmist. Kuid ühiskond allub ka tervikuna käsu ja kuulekuse sunnimehhanismile. Selleks, et omavahel hakkama saada, allub mass kehtivatele seadustele, kuid ajalugu tunneb ka piisavalt näiteid, kus massid järgivad pimesi türanni või maailmavaate diktaati. Aga ettevaatust! Massidel avaldub vahetevahel oma dünaamika – nad võivad üles ässitada ja vähemusi taga kiusata, kukutada kuningaid või valitsusi ning endale võimu taotleda. Orjastatud üksikisikutest moodustub ootamatult revolutsiooniline mass: orjad astuvad oma kolonialistide, värvilised valgete, töölised ettevõtjate vastu.

Oma filosoofilises põhiteoses käsitleb Canetti nimetatud probleeme. Autor võlub meid oma julge mõtlemise ja erakordselt briljantse stiiliga juba esimestest lehtedest peale. Antropoloogilised, sotsioloogilised ja psühholoogilised aspektid on esseistlikus uurimuses võrdselt läbivad ning lugeja tunneb, et siin arutletakse tema asja, mõeldakse tema saatuse üle.