Käesoleva uurimuse valmimine on kestnud üle poole sajandi, kuna 1944-ndal aastal katkestas selle sõda.

See käsitleb Saaremaalt võrsunud kiriku- ja kirjandustegelase Martin Körberi (1817-1893) elu ja loomingut.

«Martin Körber pärines talurahvasõbralikust literaadiperekonnast. Neist eeldustest ja Tartu ülikoolist saadud haridusest lähtudes saatis ta oma väikeses ääremaakoguduses korda kaugelt üle tavaliselt maapastorilt nõutava. Anseküla õpetaja korraldas oma koguduse elu, püüdis arendada rahvakooli, harrastas entusiastlikult koorilaulu. See kõik tähendas suurt panust sõrulaste kultuuritaseme tõstmisel. Selle tegevuse käimapanevaks vedruks oli Körberi estofiilne hoiak, mis võimaldas temal näha ja hinnata taluinimestes peituvaid väärtusi, uskuda eestlaste arenemisvõimelisusesse. Läbikäimine Anseküla rahvaga tõstis tema soosivat suhtumist eesti rahvaluulesse ja -riietesse.

Eesti kultuuri- ja kirjandusloo lehekülgedele kinnistub Körberi nimi oma elutöö selle osaga, mis ulatus üle Anseküla pastori ametikohuste täitmise.

Omaette saavutuseks on Körberi mitmekülgne kirjanduslik tegevus. Tema sellealane pärand sisaldab jutlusi, palveraamatuid, katekismuse, vaimulikka ja ilmalikke laule, mälestusi, ajalooalaseid ja kodu-uurimuslikke töid.»