Hollandi kultuuriloolase Johan Huizinga (1872-1945) klassikaline uurimus mängu ja mängulisuse tähtsusest inimühiskonnas ja kultuuris. Huizinga näitab väga laialdasele materjalile tuginedes, et kultuur sünnib ja areneb koos mänguga. Kuigi kultuuri edenedes nihkub mänguelement tasapisi tagaplaanile, kristalliseerub see teadmistes, luulekunstis, õiguskorras, riigielu vormides jm.