«Nagu nõiaväest aetuna pöördus Dulcie tagasi majja, kus kõik oli alanud, majja, millel oli oma elu!» Isoleerituna muust maailmast oli Dulcie veetnud Eldridge'i häärberis oma lapsepõlve. Trotsides selle majaga seotud halba eelaimust, ei saanud ta vastu panna tädi Susani meeleheitlikust palvest ajendatud kutsele. Kuid Dulcoe ei osanud oodata seal kohutavat luupainajat, luupainajat maja näol, mis oli otsustanud purustada ta enesekindluse, teha talle haiget nii oma pimedate akende kui ka hirmuäratava kuristikuga õudse silla all.