Jules Naud' pootshaak oli millessegi kinni jäänud, veidi aja pärast hakkas see miski nihkuma ja uued õhumullid tõusid veepinnale.

Ta tõmbas pootshaaki aeglaselt ülespoole, ja kui konks jõudis veepiirile ilmus nähtavale kummaline pakk - see oli nööriga kinni seotud ja ajalehepaber selle ümber oli lõhki kärisenud...

...see oli inimese käsi, terve käsi, õlast kuni labakäeni, mis oli vees omandanud kahvatusinkja värvingu ja oli pehme nagu surnud kala.