„Maailmalõpukevaded“ on Merike Õimu poeetiline ja mõtlik rännak elu hapruse ja ilu keskmesse. Autor kõneleb igatsusest, vabadusest, kaotusest ja lootusest, põimides isiklikud läbielamised looduse rütmidega. Tema luule on ühtaegu habras ja jõuline, täis vaikseid hetki ja sügavaid tundmusi. See on raamat neile, kes otsivad sõnu seletamatu jaoks ja tunnevad ära kevade varjatud melanhoolia.

"Maailmalõpukevaded" on Merike Õimu kaheksas luuleraamat.

Katkend:

“Olla laisk

vedeleda veel voodis varbaid liigutades mitte tõusta mitte

võimelda pesta hambaid

või no hambaid siiski pesta aga pead mitte kammida voodit

mitte teha mitte hakata asju oma kohale paigutama mitte

asuda võitlusse entroopia kasvuga

Panna mängima midagi Pärdilt või Leonhard Cohenilt või

kuulata mõnda muud rahulikku häält Ehk seekord hoopis Amazing Grace’i Üksnes kuulata mitte mõelda lasta kehal kaasa ümiseda

Teha kruus kohvi mitte vaadata kalendrisse elada nagu kalender oleks täiesti tühi”

…