"Maailma raamatukogude ajalugu" on vene raamatukoguteadlase Boriss Volodini teine ja paraku viimane monograafia.

Kõnealuse uurimuse muudab eripäraseks selle meetod – autor on lähtunud raamatukogust kui institutsioonist, mis koondab, säilitab ja vahendab mingi sootsiumi jaoks olulist informatsiooni, täites seega tema funktsionaalse mälu rolli. Samal ajal iseloomustab iga ühiskonna raamatukogunduspraktika ka ühiskonda ennast, selle arengutaset, vaimseid prioriteete, demokraatlikkust, kultuurisidemeid jmt. Analüüsides raamatukogutüüpide teket ja arengut konkreetses sotsiokultuurilises kontekstis on Boriss Volodin kirjutanud mitte üksnes raamatukogude ajaloo, vaid ka ühiskonnauurimusliku teose. Aine määratut mahtu arvestades – seda nii kronoloogiliselt kui geograafiliselt – osutus see võimalikuks vaid seetõttu, et autor on keskendunud kõige olulisemale, murrangulistele ja tähendusrikastele sündmustele, mis on mõjutanud nii raamatukogu kui ühiskonna arengut mingis kultuuriareaalis.