Võimsa koolitamata ja koolitamatugi andega Timo K. Mukka (1944–1973), kes ei jõudnud enne suremist isegi 29-aastaseks saada, sest ei jõudnud enam elada, jõudis enne seda ometi avaldada 5 romaani, lisaks novelli- ja luulekogusid. Varase surma põhjusiks on loetletud pärilikkust, stressi ja elukombeid, millede sügavamasse käsitlusse liitub konfliktsus "keskkonnaga" avaraimas mõttes.

Seda Lapimaale asunu kasvavat konfliktsust Euroopa malli Lõuna-Soome ja Helsingiga elab Timo K. Mukka välja käesolevas esikromaaniski (1964), mille algupärandi alapealkirjaks oli "Ballaad".

Aivo Lõhmus lausub: "Timo K. Mukka loomingus elab see Põhjala lausa kiuslikult iseseisvat, sõltumatut ja muutumatut elu, mis on lahutamatult seotud maa ja loodusega ning täis lõuna-soomlasele tundmatuid ja mõistetamatuid raskemeelseid kirgi ja meelelisust."