1940. aasta heinakuu tundub Logina talus olevat päris idülliline ja rahulik. Sulased-tüdrukud töötavad, peremees vaatab pealt ja mõlgutab oma mõtteid. Kuid õhk on täis puhkeva võitluse eelaimust.

Murrangulised sündmused jagavad maarahva kahte leeri, mille eesotsas on töörahva poolel sulane Karl Allik, peremeeste poolel vana Logina. Mõlemad armastavad maad, aga see armastus on hoopis erinevate eesmärkide ja tagajärgedega. Logina Petri viib see armastus rahva vastu, Karl aga astub koos rahvaga - ja tema päralt on tulevik kõigi raskuste kiuste.

Inimesed Sirge romaanis kasvavad. Pineva võitluse päevad karastavad ja organiseerivad talurahvast, kes üha selgemini hakkab mõistma oma osa ja võitluse iseloomu.

R. Sirge romaan on suure mõistmise ning armastusega kirjutatud teaos meie maast ja rahvast.

"Maa ja rahvas" on kirjutatud 1953-56, ilmunud 1956 ning seejärel veel kordustrükkides 1959, 1963, 1965 ja 1976. Nii kirjanike leksikon kui "tartlaste kirjanduslugu" toovad peamiste tähelepanuväärsustena esile selle, et tegu on romaaniga, kus esimest korda nõukogude eesti kirjanduses käsitletakse 1941. aasta küüditamist, ning et sotsrealismi kaanonist astub eemale rikka taluperemehe Logina Petri psühholoogiliselt usutav tegelane.