See luule / on meie / aruanne / oma maale / ja rahvale" / Olev ja Tiit.

Need on kahe sõbra laulud. Paraku on Olev (1952-2009) juba Rõuge surnuaial, kuid tänuväärselt saab luulelugeja nüüd lõppude-lõpuks tutvuda tema 1974. aasta käsikirjaga "Tundepuu". Hoolimata ajamerre voolanud 40 aastast, mõjub see koos järelpõimikuga hämmastavalt värskelt, kaasaegselt. Sänna trubaduur räägib maast.

MAA

sellest peab vist mõtlemist alustama

Tiit (1948) teeb kokkuvõtte oma viimase 15 aasta luulest ja luuletõlgetest. Tema stiihia on meri.

meil teada vaid

et lainevahul

on kõik homme

Maa jaoks kaalul

tontjas tormimarus

kesk sulavaid

jäämäepomme

Ja ida luule tõlked annavad võimaluse vaadata pisut avarama pilguga kui seda siin ehk harjunud oleme.