Lydia Oit (Veanes) sündis 14. aprillil 1924 Kärdlas, lõpetas 1946. aastal TPI ja elas Tallinnas kuni surmani 2008. aastal.

Kui Lydia suri, pani tema tütar Monika suurt kaotusvalu tundes kirja need laused, mis siia kaante vahele on jõudnud. Monika tundis, et saatus on olnud tema ema suhtes ebaõiglaselt karm, Lydia väärinuks paremat. Ometi on kirjapandu positiivses võtmes ning seda on nauditav lugeda. Selle kirjatükiga soovib Monika jäädvustada oma ema sellisena, nagu ta teda mäletas, võimalikult ehedalt. Täiendavalt on lisatud loo vahele mälestusi teistelt lähedastelt. Peame oluliseks, et mälestus Lydiast kui hoolivast emast ja vanaemast püsiks tugevana tema lastelaste ja nende laste südames.