Väljapaistva vene poeedi Sergei Jessenini (1895-1925) luulekogumik.

(1919)

Hing janub taeva kaugusi

et oleks palju ruumi pilgul.

On õhtuid nagu laulusid

kus rohelisi leeke vilgub.

Siis valgusega ühtivad

ja soojust täis on metsa võrad.

Neil nagu tähed süttivad

ürgigavesti uued sõnad.

Ma mõistan mulla tarka häält

kuid see ei vähenda mu vaeva

kui peegeldudes vete pääl

komeedina ulm tõuseb taeva.

Ei sabadega tõrju ratsud

selgroogu hammustavat kuud.

Silm, sügavusse näha katsu

ja idane kui lehed puul.