Oma kolmandas värsikogus vahendab autor luulehetki tunnetuse ja nägemuse, teadvuse ja alateadvuse piirilt.

-

KUU

Veel pärast kära

hiline mesilane

Vastu õhtut end

tasa asutab teele

Tema mesi ei

lõpe enne kui sina

Unustad ära

vana ilusa keele

-

Trükiarv 6000.