Noore serbia kirjaniku tekstikogu põimib omanäolises ühendvormis sürrealistlikku mängulisust ning vahedat enese- ja ühiskonnakriitikat. Ühtaegu nii naljakas kui mõtlemapanev materjal, milles toorust ja väljaütlemisjulgust kannab otsinguliselt eksperimentaalne meetod: nagu ekspi puhul alati, tekitab ka siin rikastavat tunnetuslikku peapööritust otsustamatus, kas lõpptulemuseni on jõutud spontaanse kirjutuse või hoolika planeerimise tulemusena.

Lugedes hakkavad varasemad tekstid jõuliselt hilisemates kaasa heiastuma ning koondtulemuseks on teos, mis kannab Danil Harmsi vaimu, olemata sugugi epigoonlik. Sisekaemuslikkuses on «Lühimärkmeid laostumisest» omalaadne 21. sajandi kunstniku noorpõlveportree.