Autor on oma romaanis jätkuvalt truu kodukandi, Virumaa temaatikale. Ta jutustab lugejale ühe põlistalu loo, sekka pilte endisaegade eluolust ning ajahämarusse kadunud inimestest, keda iseloomustavad visadus, töötahe ja kohatruudus.

Lossi talu viimane peremees Bert Risto on just säärane mees ja samas ka pisut riukalik natuur. Nimelt on ta lasknud ümbruskonnas lahti kuulujutu oma rohkem kui nelja ja poole miljoni euro suurusest lotovõidust. Mõne aja pärast saabuvadki tallu külalised, noormees ja neiu, keda Bert esialgu kahtlustab selle kuulujutu uskujatena. Tegelikult on noored tudengid Tartust, kelle huviks on talu pikk ajalugu, laiemalt etnograafia. Noored jäävad mõneks ajaks tallu ja elavad selle elurütmi hästi sisse.