Rannaniitude ja loopealsete uuringute peamine ajend oli vajadus hinnata nende seisundit. Maakasutuse muutuste tõttu on

pärandkooslused hakanud kiiresti kaduma nii Eestis kui ka mujal, olles enim ohustatud kooslusi kogu maailmas. Selle peapõhjused on eelkõige puudulikust majandamisest tingitud kinnikasvamine (metsastumine), rohumaade sihilik metsastamine, põllumajanduse intensiivistumine, niitude kasutuselevõtt põllumaana, väetamine ning rannaniitude puhul ka kuivendamine. Seetõttu on kahanenud ka paljude, esialgu suure elurikkusega kooslustele iseloomulike liikide arvukus, mis sageli on vähenenud kriitilise piirini. Ka vähesed tänini säilinud loopealsed ja rannaniidud hääbuvad ja kaovad, kui me kiiresti midagi ette ei võta.