Uurimus on loogiliseks jätkuks autori varasematele käsitlustele värsimõõdust ja selle seostest keelega, mis aga ei tuginenud laiapõhjalisele ja kogu Eestit hõlmavale andmestikule, vaid üksikutele statistilistele sissevaadetele ja tähelepanekutele.Esimene peatükk on pühendatud eesti regilaulu värsimõõdu ja selle piirkondlike eripärade sünkroonilisele kirjeldamisele, seejuures on esmakordselt esitatud andmed regilaulu olulisemate värsiehitustunnuste geograafilise leviku kohta. Teises peatükis on võrreldud saadud tulemusi varasemate teooriatega eesti regilaulu värsimõõdust. Kolmandas peatükis vaadeldakse regilaulukeele ja tavakeele vahekorda ning uuritakse, kuidas avalduvad regilaulus keele ja värsimõõdu omavahelised seosed. Neljandas peatükis käsitletakse regivärsi muutumis- ja varieerumisnähtusi ning püütakse selgitada, mil määral varieerimist määravad või piiravad regilaulutraditsiooni lokaaltunnused.