Jacob Paludan kuulub taani kirjanikkude nooremasse generatsiooni ja ulatub kaugelt üle keskpärasusetaseme.

Sündinud ja üles kasvanud Kopenhaagenis, valis ta elukutseks apteekriameti, teotsedes vastaval alal mitmes kodumaa linnas. 1920.a. siirdub ta Ameerikasse, kus peab sama ametit. 1922. aastal ilmub tema sulest esikteosena kirjeldis Ameerikast, sellele järgneb luuletistekogu «Rahutud laulud», üks satiiriline romaan ja üks novellidekogu ja 1925. a. romaan «Linnud tule ümber», mis saab parimate arvustuste osaliseks nii kodu- kui välismaal.

Paludan on jõuline, sorav jutustaja, kes tunneb sügavat huvi kõikide kaasaegsete elunähtuste vastu, milliseist mõnigi pälvib temalt karmi piitsutamist. Ent tema loomingul ei puudu ka lüüriline mahedus, mis peamiselt väljendub meisterlikus loodusekirjeldisis.

Käesoleva teose teeb eriti huvitavaks irooniline inimestepõlgamine, ühendatud südamesoojusega, kaine asjalikkus kõrvuti loodusesse süvenemisega.