RÄNDRÕÕM

Lendtunne sulgkõrgel taeva-aasal,

pilklihtne soovkutsuda õrnkaasa,

trepptargana sundootustest õhkvabana,

lindjulgena maikteadlik rõõmtabama

kirgashommiku udupehmet vilepilli,

mereäärse rannakalju orulilli.

VERONICA

Sügav naer

on ilus pärl,

kutsuvalt kutsuv

metstikrite unistuspüüd,

valged hobused

mustal rannal,

lendleekide varjus

vaimusta mind,

ma soovin ju ka,

et lendaks minus

siidisulgne lind;

tühjad saared

saavad endisse süüvida,

ei häiri neid

kellegi näivtarkusvalu,

tantsid pääsema

puudusteadvuse,

aga kus on see tants,

milles igatsen Sind,

ma soovin ju ka,

et lill õitseks mind.