Vana hea sõnahulguse Mart Kanguri luule lemmikvõtteks on sõnasabast kinni haaramine. Sõnal sabast kinni saades võib sealt välja pigistada, tõmmata või meelitada igasugu asju: kolinat ja klõbinat, iseseisvust ja ikeat, plaane ja sosinaid, lahtist moosipurki ja tahedaks tõmmanud teid, sülesid ja südameid, tuppa toodud pori ja rikkust, kuldmünte ja koerakarvu, nooruse jõudu ja vanaduse tarkust. Vahel kisub ajakajaliseks ning ajakajad joonduvad ajalooks, isegi feissbuki kuumad kartulid raamatukaante vahel!

Luuletaja on pälvinud Betti Alveri debüüdiauhinna (2005), Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna (2010 ja 2016), Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse „tahaks eesti / liivini lahti võtta“ eest (2016).

* * *

saatuse sõrm

saatuse varvas

saatuse kukal

saatuse ranne

mu saatus on nõtke

ja lõhnab hästi

jaatuse hääl

tõuseb talle vastu