Endel Liebergi lugu – see on eesti rahva lugu ühel meie kõige murrangulisemal ajalooperioodil. Ühe eesti mehe elutee ja -töö abikaasa, pereisa ja Väätsa suurmajandi väga kauaaegse (1954–2006) juhina. Sõja, küüditamiste ja sundkollektiviseerimise järgses Eestis kolhoosiesimeheks saades julges ta toetuda vanadele elukogenud peremeestele-perenaistele. Eestiaegsetele inimestele. Seepärast ei saanud Liebergi kolhoos hukka minna.

Aastakümneid hiljem, Eesti taasiseseisvumisel ei saanud Endel Lieberg eestiaegse inimesena lasta oma majandit laiali tassida. Lieberg oli Nõukogude perioodil Eesti ainus kahekordne sotsialistliku töö kangelane, kuid sama õigustatud oleks tema nimetamine kapitalistliku töö kangelaseks. Endel Lieberg ja teised temasugused põllumajandusjuhid kehtestasid end aegade kiuste, julgesid vaatamata kõigele võtta vastutuse, hoolitseda oma kodukoha, maa ja rahva eest.