Olen alati imetlenud tsirkust - mõelda, mees käib peenikesel köiel, selle asemel, et sammuda kindlal kõnniteel! Pole midagi rumalamat, see köis ei vii ju kuhugi, hoopis kiiremini jõuaks edasi voorimehega, rääkimata automobiilist, aga mulle meeldib. Selles on uhket trotsi ja sõltumatust - et näed, käin kus tahan! Jumal on määranud inimesed mööda maanteed astuma, aga mina sülitan sellele ja turnin trossil.