Näidend, mille on Ken Kesey samanimelise romaani järgi kirjutanud Dale Wasserman.

-

Pealik Bromden, segavereline ameerika indiaanlane, keda võimud kurdiks ja tummaks peavad, räägib loo vaimuhaiglast, kus kõikvõimsa Asutuse soovil valitseb Suure Õe tahe. Sellesse kohutavasse halli maailma satub uljas mängur McMurphy, kes alustab visa võitlust oma heidutatud kaaspatsientide kaitseks. Järgneb ühtaegu lustlik ja heroiline, traagiline ja lõpuks vabastav lõpplahendus.

-

Õde Ratched, särav naeratus näol, on poisse hoiatanud paljudes keeltes; McMurphy, pöidlad vöö vahel, on naernud paljudel lavadel, pealik Bromden on kadunud kose mühinat kuuldes end sirgu ajanud paljudes maades. Küllap on nii, et tänu konflikti teravusele ja sümbolitele mitmel tasandil ei jäta romaan, näidend ega 1975 Miloš Formani käe all valminud film tuimaks kedagi, kel on olnud kokkupuuteid vastuoludega korra ja vabaduse vahel, emantsipeerunud raudsete naiste ja hädiste meeste vahel; kel on olnud peamurdmist selle üle, mis (kes) on normaalne, mis (kes) mitte, kes on haige, kes terve, mida peab, mida võib, mida ei tohi. Ühesõnaga, kel on olnud pistmist selle maailmaga.