1) Vanamemm, kes lapselapsele „Leekmäe Rebast“ ette loeb, leiab ka enda jaoks nii mõnegi huvitava mõtte. Teismelise rahutusse päeva toob raamat… midagi hingele. Tuldpurskava Leekmäe varjus toimuvad - täiesti arusaamatul kombel - kõigile arusaadavad asjad. Udukogud ja puukvaimud, rebased siin ja rebased seal, mõned valge, mõned musta sabaotsaga, mine võta kinni. Vahel ei saa oma mõttelendu uskuda, siis aitavad pildid fantaasiale veelgi hoogu juurde anda. Lõpp on intrigeeriv: kas tõesti jäi Udukogu ellu? Kes ta on? Kus ta elab? On ta hea või halb?

2) Teise raamatu peategelaseks on rebane, kes eelmises osas oli alles väga väike ja väga häbelik rebasekutsikas. Udukogu viib pisikese rebase kaasa ning ta hakkab elama udukogude hulgas. Seal saab ta endale väga tähtsa ülesande ? just tema peab aitama udukogudel nende keerulise missiooniga toime tulla. Päev päevalt ja mäng mängult muutub väike häbelik rebasekutsikas julgemaks ja targemaks. Sellest, kui väga tal julgust ja tarkust vaja läheb, loe aga juba raamatust.

3) Väikesest vaprast Leekmäe Rebasest on saanud Udumäe kuninganna. Nüüd tuleb temal kaitsta teisi, eelkõige udurahvast, kuid ka tervet Leekmäge. Elu toob üllatusi pea igal sammul, küll looduslikke, küll igavikulisi, küll perekondlikke.Kuidas tubli Rebane kõigega hakkama saab ning kuidas kogu Leekmäe triloogia lõpeb, seda saad teada kolmikloo viimasest raamatust.