Metsmesilane

Ma vaatan taevast, arvata ei oska,

kas pilvedes on vihm või juba lumi.

Kuid järsku sügiskohinatest kostab

metsmesilase tume sumin,

ta vastutuulest raske lend.

Ja rahulikult, vana mehe jõuga

siis tumepunasesse lõvilõuga

ta surub end.

Veel korraks...

Vaprana ning visana

tuult trotsib tema habras tiib.

Ja viimset mett

veel viimse pisara

ta oma härmatanud pessa viib.

-

Illustreerinud Richard Kaljo.

-

Trükiarv 5000.