Tynemouthi hertsog, kellel on käimas tormiline kuum Langstone'i krahvinnaga, saab teada, et kuninganna Victoria kavatseb sundida teda naima üht prints Alberti Saksamaa sugulast. Sellest meeleheitlikult pääseda püüdes nõustub hertsog abielluma krahvinna abikaasa vennatütrega, kes on pärast kaht Firenzes veedetud kooliaastat äsja Inglismaale saabunud. Mõlemad, nii Honora kui hertsog jälestavad isegi mõtet sellest abielust, ent kummalgi neist pole muud võimalust. Barbara Cartlandi 332. raamat jutustabki sellest, kuidas Honora tajub hertsogi vastumeelsust selle laulatuse vastu, kuidas ta leiab olevat uskumatu, et hertsog kavatseb ta pulmaööl tõepoolest enda omaks teha, ning kuidas neiu meeleheitlikult põgeneda püüab.