Järjest enam räägitakse Eesti haridusringkondades muutunud õpikäsitusest ning vajadusest muuta õppe- ja kasvatusprotsess tänapäeva nõuetele vastavaks. Soovitavate muutuste toimumise toetamiseks on muudetud õppekavu, välja töötatud erinevaid õpetaja tööd ja õpinguid reguleerivaid akte ning korraldatud hulgaliselt koolitusi. Samas ilmnes koolis läbi viidud uuringutest (vt Lepmann, 2004; Palu & Kikas, 2007), et oodatavat muutust ei olnud 2007. aastaks kõikide õpetajate õpikäsituses veel toimunud. Kuna lasteaia kontekstis ei olnud õpetajate õpikäsitusi veel süsteemselt uuritud, siis seati doktoritöö üldeesmärgiks selgitada välja, kuivõrd on õpetajad omaks võtnud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted ja järgivad neid oma pedagoogilises praktikas. Lapsekeskse kasvatuse määratlemisel on põhiliselt lähtutud Kinose alushariduse muutumise mudelist (vt Kinos, 2001a; Kinos & Pukk, 2010), sest see on üks vähestest mudelitest, milles lapsekeskne kasvatus on konkreetsemalt piiritletud. Kuna Kinos on selles mudelis erinevaid õpikäsitusi kirjeldanud õppekava ja pedagoogilise praktika kontekstis, siis on ka doktoritöös seatud alaeesmärkideks välja selgitada: 1) lasteaiaõpetajate arusaamad õppekavast ja laste õppimisest ning 2) lasteaiaõpetajate ja vaatlejate hinnangud õpetajate pedagoogilisele tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis. Eesmärkide saavutamiseks sõnastati järgmised uurimisküsimused: (1) millised on lasteaiaõpetajate arusaamad lasteaias pedagoogilist tegevust reguleerinud nõukogudeaegsetest ja taasiseseisvumisjärgsetest õppekavadest ning ideaalsest õppekavast (I ja IV artikkel), (2) kas ja mille poolest erinevad erineva staaži ning haridustasemega õpetajate arusaamad ideaalsest õppekavast (IV artikkel), (3) milline on lasteaiaõpetajate ja vaatlejate hinnang õpetajate pedagoogilisele tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis (II ja V artikkel), (4) kas ja mille poolest erinevad Hea Alguse ja mitte Hea Alguse rühmade ning keskeriharidusega ja erialase kõrgharidusega õpetajate hinnangud oma pedagoogilisele tegevusele (II artikkel) ning (5) millised on lasteaiaõpetajate arusaamad laste õppimisest ning kas erineva taustaga õpetajate arusaamad on erinevad (III artikkel)? Hüpoteesidena oletati, et: (1) Hea Alguse rühmade õpetajad võrreldes mitte Hea Alguse rühmade õpetajatega ning erialase kõrgharidusega õpetajad võrreldes erialase keskeriharidusega õpetajatega kasutavad endi hinnangul oma pedagoogilises tegevuses sagedamini lapsekeskse kasvatuse elemente (II artikkel), (2) õpetajad väärtustavad laste aktiivset osalemist õppeprotsessis õppimise kontekstis kõrgemalt kui õpetaja otsest juhendamist (III artikkel) ning (3) erineva taustaga (lasteaia õppekeel, pedagoogiline ametijärk) õpetajate arusaamad laste õppimisest on erinevad (III artikkel). Kokku viidi doktoritöö raames 2008.–2014. aastal läbi viis eraldiseisvat uuringut.