Poolpimedas kitsas kambris, põrandal akna all, lebab mu isa, riietatud valgesse ning ebatavaliselt pikk. Ta paljad varbad on veidralt harali, lahkete käte sõrmed, mis vaikselt asetatud rinnale, on samuti kõverad. Ta rõõmsaid silmi sulevad tihkelt vaskmüntide mustad sõõrid, heasüdamlik nägu on hämar ja hirmutab mind oma võikalt irevil hammastega.