Raamatuke, mis annab aimu, milline paik on kirik. Pääsuema Piia viib ühel kaunil suvepäeval oma pojukesed kogudusemaja katuseräästa alt lennureisile ja nad lendavad lähedal asuva vana ja väärika kiriku uksest viuhti! sisse. Nii juhatavad nad kirikusse ka poisid, kes on jalgrattamatkal. Poisse võtavad seal vastu koolilapsed Hanna ja Joosep, kes on enesele avastanud kiriku, hoopis erineva kõikidest teistest paikadest, ning tutvustavad suviti seda teelistele. Nii räägivad nad jalgratturitelegi kiriku ajaloost ja selgitavad, mis tähendus on mõistetel altar, altarimaal, kirikuõpetaja, kantsel, käärkamber, tukukotid; mis ajast on pärit maalingud ja vitraažid, kuidas kõlab pillide kuningas orel. Lapsed jõuavad ka üles kirikutorni, kus jumalateenistuse algust kuulutab Eesti kõige vanem tornikell. Pääsupere leiab, et juhatab edaspidigi kirikusse lapsi, kes soovivad mõelda sellele, mida tähendab maa peal inimesena elada.