Ma olen kirjanik ja kirjutamine on minu töö. Aga ma olin laisk ja ei viitsinud enam jutte välja mõelda. Kuulasin hoopis laste räägitud jutte ja panin need kirja. Mõnikord ei viitsinud ka kirja panna. Lapsed kirjutasid ise.

Laste juttudest sai kokku Laste Raamat. Korraga olid nad autorid ja kirjanikud. Neid kutsuti lugejatega kohtuma. Algul meeldis see Ekkele ja Rullale, aga varsti nad tüdinesid ja ei viitsinud enam kirjanikud olla. Kui ma käisin pinda, et nad jutustaksid mulle uusi jutte, vaatasid nad aknast välja, nokkisid nina ja olid vait.

Ja mis mul üle jäi, mõtlesin siis ise jutte välja ja kirjutasin üles.

Vahel ootan laiskuse tagasipöördumist.