Pühitsusepidu

Aeg sugupõlvedest pungil peab piljardimajades vahti,

ta sõna lööb rahaks, taob jokkereid maasse kui vaiu,

ju kalad on pannil, nüüd laskem end õitsvuseorgias lahti -

öö viljastub ruttu kus pürgija lauluviis kaigub.

Kaks jalga ta kukla taga on käänatud Kõverale

ja laikudest vetruvad. Pidali silmis kui kõõm.

Käsk naerjale anda on aedniku armuke masajalgne -

jõulupühadeks liuale saagu ta ihu see koerarõõm.