Armeenia kirjaniku jutustus räägib armeenia rahva tragöödiast, mis leidis aset aastatel 1915-1916, mil türklased tapsid umbes miljon armeenlast. Jutustuse peategelane, armeenia soldat Asur, otsustab oma elu ohtu seades päästa tapetud naise kõrvalt leitud sülelapse. Seda hirmsat aega kujutades on autor metsikule rahvuslikule tagakiusamisele vastandanud armastuse inimese vastu, elu edasikestmise vastu.