TRÜKITÄHTEDEGA luuletused.

-

KUIDAS KUTT KIISUPOEG KUNSTNIKUKS HAKKAS

Kutt silkab koju, turris turi,

sest teda taga ajab Muri.

Ees aurab värskelt pandud asfalt,

kuid nendel jooksuhoog veel kasvab.

Ei ole ringi minna mahti!

Näe, koduaken ongi lahti!

Kutt vupsti aknast sisse lendab -

ja valges voodis leiab enda,

kus patjadele, tekilegi

hulk jälgi ilmub läbisegi.

Kutt sellest vaimustusse satub

ja trambib voodis, nii et kattub

see «kunstitööga» üsna ruttu.

Siis puhub enesega juttu:

«Näeb perenaine - rõõmsal meelel

tal kohe küsimus on keelel:

kes on see kunstnik niisukene? -

Ma vastan: mina, kiisukene!...»

-

Illustreerinud Lilian Härm.