Monograafias käsitletakse kutseõppeasutuste (koolide, kursuste, õppetöökodade) arengut eesti rahva jaoks pöördelisel ja sündmusrohkel ajajärgul alates Veebruarirevolutsioonist 1917. aastal kuni 1920. aasta suveni. Antakse süsteemne ülevaade nende aastate kutsehariduse arengu põhijoontest ja tulemustest, iseloomustatakse kutsehariduspoliitikat.

Ajaloolastele, üld-, kutse- ja keskharisuskoolide õpetajatele ja õpilastele, kodu-uurijatele, kõigile kultuurilooliste huvidega lugejatele.