Käesolev raamat avab tavapärasest erineva Vabadussõja käsitluse, toob esile nüansid, mida pole varem peetud tarvilikuks ega õieti ka vähese asjasse süüvimise tõttu osatud tõepäraselt avalikustada, milleks olid ka omad põhjused. Lugejatele antakse teada, kuidas noor, 24-aastane leitnant võttis omale vabatahtlikult ameti, kus kartmatu ja väga jõulise tegevusega kasida isamaa vabaduse nimel mitte ainult endast kõrgemal seisvate polkovnikute karjääri-ja maineratsusid, vaid rakendada samal ajal eesti riigi sõltumatuse vankri ette äärmiselt tõsise tööga treenitud vägevalt perutavad täkud. „Kutsarina“ ei väsinud ta ise ega lubanud ka „veoloomade“ rammul raugeda enne, kui seitsmesaja aastaga kogunenud ning orjarahva alandlikkusega täidetud koormad veeti Tartu vabastamisel esimeste vankritäitega välja meie kodutalude ümber mulksuvast võõrtahtmiste mülkast.