Luulekogus “Kustutamatud õhtud“ jätkab Andrus Kasemaa oma varasemat loomeliini, mis on tuttav tema raamatutest „Poeedirahu“ (2008) ja „Lagunemine“ (2009). Tegemist on minimalistliku, siira ja lihtsalt sõnastatud luulega, taustaks Kasemaa loodud omailm Poeedirahu. Kasemaa on oma loominguga tajunud midagi kaasaegse maailma ajastunärvist ja loonud luules isikliku alternatiivmaailma, mida illustreerivad visuaalselt täpsed kaardistused. Seda maailma ja oma elukogemusi annab ta edasi viisil, mida saaks nimetada ka „uuslihtsuseks“.