Rein Veidemanni (s. 1946), Tartu ülikoolis kirjandusteadlaseks koolitatud ning käesoleval ajal sealsamas kirjandusprofessorina töötava literaadi ja publitsisti saatuseks oli olla üks Eesti taasiseseisvumise ideolooge ning ühtlasi selle liidreid. 1985. aastal ajalehes Edasi ilmunud artiklis «Taasärkamisajal» kuulutas ta ette Eesti uut seljasirutusvõimalust ning ajakirja Vikerkaar peatoimetajana aitas kaasa sotsiaalse ja poliitilise avalikkuse taassünnile. 1988. aastal sai temast Rahvarinde eestseisuse liige. Ta oli üks Rahvarinde programmi autoritest. 1990. aastal asutas ta koos mõttekaaslastega Eesti Sotsiaaldemokraatliku iseseisvuspartei. Olles valitud 1990 Ülemnõukogu liikmeks, oli Rein Veidemann üks 69 rahvasaadikust, kes 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletas. Seda hetke on Rein Veidemann pidanud üheks oma elu tähetunniks, nagu ka võimalust esineda kümnete tuhandete eestlaste ees «Eestimaa laulu» kogunemisel Tallinna lauluväljakul 11. septembril 1988. Eesti langemise otsustanud Molotovi.Ribbentropi pakti 50. aastapäevale pühendatud Balti ketis kordas üle kahesaja tuhande eestlase Rein Veidemanni kirjutatud «Palvet»: Läbi aegade arutuse, läbi põlvede põhjatuse, läbi orjuse otsatuse tõuseb meie ohe – vabadus. Virust Võrumaani, Harjust üle Järva-, Tartu-, Valgamaani, Lääne- ja Pärnumaalt Peipsi veereni, saartelt Sakalani, üle vaevadest väsinud Eesti tõuseb meie palve – vabadus, vabadus. Kõigi kadunud ja hukatud, võõra võimu vägistatud, ohvrite ja langenute, isamaa eest võidelnute mälestuse auks ja nimel, uskudes ja lootust hoides, püsib kindlana me püüe – vabadus, vabadus, vabadus.