«Mistõttu tuleb ellu kurjus? Mistõttu on olemas maailmas nn. kuritegu?

Need on olemas seetõttu, et inimene laseb oma paremal loomusel, mitte halvemal loomusel, laskuda alla füüsilis-kehalisse, mis sellisena ei saa olla kuri, ja arendada seal taolisi omadusi, mis ei kuulu füüsilis-kehalisse, vaid just nimelt vaimsesse. Miks meie, inimesed, võime kurjad olla? Sest me tohime olla vaimsed olevused! Sest me satume vaimumaailma sisse elades olukorda, kus peame arendama taolisi omadusi, mis muutuvad halvaks, kui neid füüsilis-meelelises maailmas kasutada. Laseme neil omadustel, mis füüsilises maailmas julmuse, minupoolest salakavalusena või mõnel muul viisil välja elavad, läbistada hinge ning neil füüsilis-meelelise maailma asemel vaimumaailmas välja elada, siis on need seal meid edendavad, täiustavad omadused. Inimese viib oma kurjuseni see, et ta kasutab vaimset meelelises valesti. Ja kui ta ei saaks olla kuri, ei saaks ta ka olla vaimne olevus. Sest need omadused, mis teda kurjaks võivad teha, peavad tal olemas olema, muidu ei suudaks ta kunagi tõusta vaimumaailma.»

Rudolf Steiner