KuKu klubi on eesti 20. sajandi kultuuriloos erilise tähendusega nähtus. Enne Teist maailmasõda oli see oma vabameelsusega vaimuinimeste opositsioonilisuse üks tugipunkte vastasseisus laiutavale kroonulikkusele ja tõusiklikkusele.

Nõukogude ajal sai KuKust aga tilluke vabaduseoaas keset totalitarismi kõrbe. See oli loomeinimestele lausa teiseks koduks, kuhu võis alati sisse astuda kindla teadmisega, et leiad eest sõpru või tuttavaid, kellega vabalt mõtteid vahetada ning punavõimu pilada. Teisalt oli KuKu ka hinge ja vaimu tohterdamise võimaluseks – siin võis boheemlaslikult lustida ja teha selliseid tempe, mis muudes avalikes kooskäimise kohtades oleksid võimatud olnud.