Mida kaugemale jääb lapsepõlv, seda armsamaks muutuvad lapsepõlvemälestused. Selles raamatus vaatabki Henno Käo tagasi oma lapsepõlve – sõjajärgsele Saaremaale.

-

Olid nii lambapesupäevad, rattasõidud, suvised kalapüügid kui ka imelikud hirmud ja nägemused, kui öösel rändkinos „Noort kaardiväge“ vaadati; oli vabadusvõitlus, karjaskäimine ja „kaloosid“. Oli ka surm. Loomade surm ja vanaisa surm, mis pani mõtlema surmast üldse ja vargsi ema silmas pidama, et ega mitte tema...

-

Raamat sobib lugemiseks kõigile: väiksemad lapsed kuulavad ja ahhetavad, suurematele on see huvitav lisamaterjal ajalootundi. Kõige suurema elamuse saavad aga täiskasvanud – tõeline nostalgia!.