Kui kivid olid veel pehmed, hakkas rahvas jutustama lugusid. Mina rääkisin. Istusin kivil ja kõnelesin, kivi jättis meelde minu sõnad, kivi jättis kõrva minu hääle, kivi jättis alles minu istumise, kannikate kaunimad kausid, kivi jättis kohale mu olemise. Kivi jättis kivi juurde minu jutu.