Õpikut ajendas kirjutama kriminaaltäitevõiguse reform, mis kulmineerudes uue vangistusseaduse vastuvõtmisega 2000. aasta kevadel, viis lõpule Eesti kriminaaltätevõiguse ümberkujundamise.

See õpik ei ole siiski suunatud kitsalt vangistuseadusest tuleneva vangistusõiguse vaatlemisele, vaid püüab taasiseseisvumisjärgses Eestis esmakordselt mõtestada kriminaaltäitevõigust kui õigusharu tervikuna. Seetõttu käsitletakse nende kaante vahel vabadusekaotuse täitmise kõrval ka mitmete teiste sanktsioonide täideviimist. Üldistades võib õelda, et õpikus käsitletakse vabaduskaotuse (kinnine täideviimine) ja vabadusekaotuse alternatiivide (avatud täideviimine) täitmist.

Õpiku koostamisel on lähtutud Eesti kriminaaltäitevõiguse hetkeseisust 2001. a esimesel poolel, kuid käsikirja toimetamise käigus püüti sisse viia ka hilisemaid muudatusi.