Antoloogias on pearõhk pandud eepilisele ja klassikalisele ajastule ning varasemale hellenismile kui kreeka kirjanduse kõrgperioodile, millest õieti toitusidki järgnevad epigoonlikud kirjameeste põlvkonnad. On püütud esitada võimalikult terviklikke teoseid, pikemate puhul nende kindlapiirilisi osi, ja vältida krestomaatilist katkendite printsiipi.

Materjal on süstematiseeritud-periodiseeritud nii žanrilistel kui ka kronoloogilistel alustel, nagu on tavalie kreeka kirjandusloos, jagades seda neljaks perioodiks - arhailiseks, klassikaliseks, hellenistlikuks ja Rooma ülemvõimu aegseks kirjanduseks.